Eesmärk

Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.

 

Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

  • edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;
  • suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);
  • aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

 

Toetuse taotlejaks võib olla:

  • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused;
  • vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse üksused. 

 

Toetuse piirsumma, omafinantseeringu piirmäär

Ühe projekti toetuse piirsumma on 3500 eurot.

 

Juhul, kui projekti eelarve alusel soovitakse teha soetusi või investeeringuid suuremas summas, kui 100 eurot, on nõutav taotleja rahaline omafinantseering vähemalt 5% ulatuses investeeringute ja soetuste maksumusest.

 

Abikõlblikud on järgmised kulud:

- töötaja(te), sh projektijuhi töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel makstav töötasu ja maksud tööjõukuludelt;

- projekti tegevuste elluviimiseks juriidilistelt isikutelt ning FIE-lt vajalike ostetavate teenuste ja toodete kulud;

- investeeringute ja soetuste kulud;

- investeeringute ja soetuste kasutusele võtmisega otseselt seotud juriidilistelt isikutelt (sh FIE) sisseostetavate teenuste kulud (transpordikulud, ehitusteenuse kulud, seadme paigaldamise kulud jmt);

- projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud ja tegevuste korraldamisega otseselt seotud transpordikulud, mis dokumenteeritakse ja hüvitatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjadele;

- info ja teavitustegevusega seotud kulud;

- riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste abikõlblike kuludega ning mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;

- üldkulud kuni 10% ulatuses eraldatud toetuse mahust. Üldkulude toetus on mõeldud eelkõige selleks, et katta toetuse saaja igapäevaseid bürooruumide, transpordi- ja sidekulusid, samuti teisteks tegevusteks, mis on vajalikud organisatsiooni igapäevaseks toimimiseks ning ühenduse arendamiseks tulevikus. Üldkulude kasutamist ei pea toetuse taotleja lahti kirjutama ega põhjendama ei taotluses ega hilisemalt aruandluses, kuid kulude koondsumma näidatakse lõpparuandes.

 

Toetusvooru mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:

- kulud, mis ei vasta punktis 4.2 toodud nõuetele;

- kulud, mis on toetusvooru eesmärgi saavutamiseks mittevajalikud ja ebamõistlikud ning projekti elluviimisega otseselt mitteseotud;

- kulud, mis on tehtud toetuse saaja ja temaga seotud isikute huvide konflikti olukorras;

- kulud, mis on toetuse saaja poolt välja makstud sularahas;

- projekti elluviimise seisukohast muud põhjendamatud ja ebaolulised kulud (näiteks kulud alkoholi- ja tubakatoodetele, pangakaardi hooldustasud, kindlustamiskulud jne);

- finantskulud, sh intressikulud, viivised ja trahvid;

- kulud projekti raamatupidamisele (v.a üldkuludest);

- projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena teistelt juriidilistelt isikutelt, v.a leping FIE-ga; -amortisatsioonikulud;

- esinduskulud ja kingitused;

- projekti üritustel toitlustus- ja toidukaupade ostmise kulud;

- organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud;

- stipendiumid.