Renoveeritud ja renoveerimata korterelamute võrdlemine

10.01.14

Seoses energiahinna kallinemisega oleme sunnitud mõtlema sooja- ja elektrienergia tarbimise kokkuhoiule või kuidas seda mõistlikumalt ning võimalikult efektiivselt ära kasutada. Seoses Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja Viljandi Maavalitsuse koostöös on koostatud tarbimisandmete ülevaade renoveeritud ja renoveeritama korterelamust, kui palju on potensiaali soojusenergia säästuks. 
 

Oleme võrdluseks välja toonud kahe täiesti identse korterelamu sooja- ja elektrienergia tarbimise kohta. Vahe on selles, et üks hoone on soojustatud ja teine mitte. Mõlemal juhul on tegemist paneel/suurplokk elamutega Viljandi Maakonnas. 
 
Vastavalt sooja- ja elektrienergia tarbimisandmetele (Renoveerimata.pdf ja Renoveeritud.pdf) võib väita, et soojustamine on end õigustanud. Nimelt on soojustatud hoone soojusenergia sääst 40 % ja võrreldes renoveerimata hoonega. Vaata Graafikut 1, kuidas soojusenergia vajadus aastate võrdluses on kordades vähenenud.  
 
Graafik 1. Võrdleb renoveeritud ja renoveerimata korterelamu soojatarbimist aastatel 2007-2011 (MWh/a)
 
Graafik 2. Võrdleb renoveeritud ja renoveerimata korterelamu elektrienergia tarbimist aastatel 2007 ja 2011 (kWh/a)

Graafik 2 toob välja, et renoveeritud korterelamu elektrienergia tarbimine on suurenenud, kuna kõik korterid paigaldasid endale individuaalsed soojaveeboilerid. Siinkohal võiks kindlast üle vaadata, kas soojaveeboilereid oleks vaja puhastada, kuna tasapisi on elektrienergia tarbimine aasta-aastalt suurenenud. Mitmest uuringust on teada, et veeboileri osakaal tavatarbijal võib moodustada kogu elektritarbimisest pea 50%.
 
Pildid 1: Võrdleb renoveeritud ja renoveerimata korterelamu seinte soojaläbilaskvust

 
Termopildid näitavad ära, kus on kohast hoone laseb rohkem sooja läbi ja kus vähem. Soojustatud hoone puhul on näha, kuidas seina toonid on ühtlased ja soojusenergia pidavus hoone puhul on seda suurem (ei ole külmasildasid seinas). 
Samuti on kahel viimasel võrdlusel näha seina temperatuure, mis renoveeritud hoonel on – 3 kraadi ja renoveerimata hoone puhul on -0,6 kraadi. Mida kõrgem on seina temperatuur, siis seda rohkem annavad seinad  toasooja ruumist välja ja radiaatorid peavad rohkem siseruume kütma.